KONSEITU BAZE KONTABILIDADE
INTRODUSAUN KONA-BA KONTABILIDADE
Definisaun Kontabilidade
hanesan prosesu ka atividade ida ne’ebe identifika, rejista, klasifika no
analiza dados finanseiru hosi entidades emprezarial hodi relata informasaun
finanseiru ba parte emprezarial, hodi foti desizaun.
Definisaun Kontabilidade nian
tuir Asosiasaun Kontabilidade Amerikanu (AAA) Kontabilidade maka prosesu
identifikasaun, sukat no komunikasaun informasaun ekonómika atu permite
julgamentu no desizaun sira ne'ebé informadu hosi utilizadór sira ba informasaun
sira. Kontabilidade maka prosesu atu identifika/rekoñese, sukat, no relata
informasaun ekonómika atu permite ida-ne'e avaliasaun no foti desizaun ba sira
ne'ebé uza ida-ne'e informasaun ne'ebá.
Entretantu, definisaun kona-ba
kontabilidade tuir Institutu Amerikanu Kontabilista Públika Sertifikadu
(AICPA), Kontabilidade maka arte atu rejista, klasifika no halo rezumu iha
maneira no termu osan nian ne'ebé signifikativu, tranzasaun sira no eventu sira
ne'ebé, iha parte pelumenus, ho karakter finanseiru, no interpreta rezultadu
sira iha ne'ebá.
Kontabilidade maka arte
gravasaun nian, klasifikasaun, rezumu no espresaun apropriadu iha unidade moeda
sira, hosi tranzasaun sira no eventu sira ho pelumenus natureza finanseira no
interpretasaun hosi sira nia rezultadu sira.
Atividade kontabilidade inklui:
Gravasaun (Recording) mak atividade transferénsia no analiza transaksaun
finanseira kompañia nian ne’ebé akontese iha forma dokumentu ba iha diáriu
(jurnal) ho kuidadu, presiza no tuituir malu. Ezemplu sira hosi tranzasaun sira
sosa osan nian rejista iha livru tranzasaun nian (nota) hafoin analiza débitu
no kréditu no hafoin hatama iha Jornál.
Koleksaun (klasifikasaun) Klasifikasaun maka atividade ida hodi halo klasifikasaun
no halibur tranzasaun finanseira eskrita husi empreza ne'ebé hanesan iha jornál
ba iha konta livru boot ida.
Ezemplu: tranzasaun sira hafoin rejista ba iha jornál
resibu osan nian no klasifika iha konta livru jerál.
Halo rezumu (summarizing) maka atividade ida atu halo rezumu ba tranzasaun
finanseira sira ne'ebé maka klasifika ona iha konta livru jerál sira no hafoin
saldu sira hatama iha saldu teste nian.
Aprezentasaun ba relatoriu (relatóriu) Aprezentasaun ne'ebé maka hakarak hahú hosi jornál
ajustamentu, jornál enserramentu, livru enserramentu, saldu teste
pós-enseramentu, no jornál inversaun hafoin prepara relatóriu finanseiru sira
ne'ebé kompostu hosi relatóriu lukru no lakon, relatóriu rendimentu retidu
(PT), balansu, relatóriu mudansa sira iha kapitál/ekuidade, relatóriu sira
fluxu osan nian, no nota sira ba relatóriu sira finansa.
Tuir Samryn (2014:3) esplika katak, jerálmente,
kontabilidade hanesan sistema informasaun ne’ebé uza hodi konverte dadus husi
tranzasaun ba informasaun finanseiru.
Husi komprensaun ida-ne'e, simplifikasaun ida ba
ekuasaun kontabilidade báziku bele halo hanesan tuirmai:
Ativu = Pasivu sira + Kapitál
Ativu = uza hodi rejista
mudansa sira no relata ativu sira empreza nian.
Pasivu = uza atu rejista no
relata empreza ida nia dívida sira.
Kapitál = uza atu rejista
mudansa sira no relata kapitál husi na'in.
Depózitu kapitál na'in nian bele iha forma osan-kas,
ka forma rikusoin sira seluk. Se depózitu kapitál halo iha forma ativu sira
seluk duké osan, ativu sira-ne'e tenke hetan uluk valór monetáriu.
OBJETIVU NO IMPORTANSIA HUSI
KONTABILIDADE
Kontabilidade iha papél
krusiál iha negósiu liuhosi rejista, analiza no relata beibeik tranzasaun
finanseira sira. Ida-ne'e ajuda iha foti desizaun, planeamentu finanseiru, no
asegura kumprimentu legál. La ho kontabilidade, negósiu sira sei laiha klareza
no responsabilizasaun finanseira.
Konseitu kontabilidade báziku
sira maka buat báziku sira ne'ebé harii informasaun kontabilidade nian.
Konseitu kontabilidade baziku presiza duni atu aprende oinsa atu prosesa dadus
finanseiru iha organizasaun ka kompania ruma, ho konseitu baziku hirak ne’e
prosesamentu dadus finanseiru bele garantia ho diak.
Prinsípiu Báziku sira Kontabilidade nian ne'ebé
Jeralmente Aseita
- Prinsípiu Entidade Ekonómika
Prinsípiu Entidade Ekonómika ka prinsípiu entidade
unitária define hanesan konseitu unidade negósiu. Ho liafuan seluk,
kontabilidade asume katak empreza ida maka entidade ekonómika ida ne'ebé
hamriik mesak no ketak hosi entidade ekonómika sira seluk, mezmu na'in
individuál sira.
Ho maneira ida-ne'e, kontabilidade haketak no
diferensia rejistu hotu-hotu hosi tranzasaun sira, tantu ativu no pasivu sira
empreza nian, hosi sira hosi na'in individuál empreza nian.
- Prinsípiu sira Períodu Kontabilidade nian
Prinsípiu períodu kontabilidade ka prinsípiu períodu
tempu maka avaliasaun no relatóriu kona-ba finansas empreza ida nian ne'ebé
limitadu ba períodu tempu determinadu.
Porezemplu, empreza ida hala'o nia negósiu bazeia ba
períodu kontabilidade nian, hahú iha loron 1 fulan-Janeiru to'o loron 31
fulan-Dezembru.
- Prinsípiu Kustu Istóriku
Prinsípiu ida-ne'e ezije katak sasán ka servisu
hotu-hotu ne'ebé hetan sei rejista bazeia ba kustu hotu-hotu ne'ebé maka hetan
hodi hetan ida-ne'e.
Entaun, se sosa ida akontese liuhosi prosesu
negosiasaun, porezemplu bainhira empreza ida hakarak sosa edifísiu ida ne'ebé
ho folin millaun 150 iha publisidade maibé hafoin negosiasaun ne'e millaun 100
de'it, entaun saida maka avalia/rejista maka folin ne'ebé konkorda ona , katak
millaun 100.
- Prinsípiu Unidade Monetáriu sira-nian
Iha prinsípiu ida-ne'e, rejistu tranzasaun nian
espresa de'it iha moeda no la envolve asuntu sira ne'ebé la'ós kualitativu. Gravasaun
hotu-hotu limitadu ba buat hotu-hotu ne'ebé bele sukat no valoriza iha unidade
osan nian.
Transasaun sira ne'ebé la'ós kualitativu (kualidade,
realizasaun sira, nst.) labele relata ka labele avalia iha termu monetáriu
sira.
- Prinsípiu Kontinuidade Negósiu nian (Preokupasaun
ne'ebé kontinua)
Prinsípiu ida-ne'e asume katak entidade
ekonómika/negósiu ida sei la'o nafatin ka ho sustentável lahó disolusaun ka
terminasaun ruma exetu bainhira iha eventu balu ne'ebé bele refuta ida-ne'e.
- Prinsípiu Divulgasaun Kompletu
Relatóriu finanseiru sira tenke iha prinsípiu
divulgasaun tomak iha aprezentasaun informasaun ne'ebé maka informativu no fó
sai tomak.
Karik iha informasaun ne’ebé labele aprezenta iha
relatóriu finanseiru, fornese informasaun adisionál ho informasaun ne’ebé
presiza ne’ebé la kontein iha relatóriu finanseiru.
- Prinsípiu Rekoñesimentu Reseita nian
Rendimentu mosu hosi aumentu iha ativu sira ne'ebé
hamosu hosi atividade negósiu sira hanesan fa'an, fahe lukru no seluk tan.
Rendimentu rekoñese bainhira iha serteza kona-ba
montante/nominal, tantu boot/ki'ik, ne'ebé bele sukat ho loloos ho ativu sira
ne'ebé hetan hosi tranzasaun fa'an sasán no servisu sira.
- Prinsípiu Korrespondénsia
Objetivu husi prinsípiu korrespondénsia iha
kontabilidade maka kustu sira korresponde (korresponde) ho rendimentu ne'ebé
simu ho objetivu atu determina medida lukru líkidu ba períodu ida-idak.
Porezemplu iha tranzasaun sira: Rendimentu ne'ebé simu
antes. Prinsípiu ida-ne'e depende tebes ba determinasaun rendimentu nian, se
rekoñesimentu reseita nian atraza entaun labele halo kobransa ba kustu sira.
- Prinsípiu Konsisténsia
Prinsípiu Konsisténsia define hanesan prinsípiu
kontabilidade ne’ebé uza iha relatóriu finanseiru ne’ebé uza nafatin ho
konsistente (métodu no prosedimentu la muda). Konsisténsia iha kontabilidade
garante katak métodu no prinsípiu sira konsistente nafatin iha tempu. Ida-ne'e
ajuda mantein komparabilidade entre deklarasaun finanseira sira hosi períodu
kontabilidade oioin.
Objetivu maka relatóriu finanseiru sira ne'ebé rezulta
bele kompara ho relatóriu finanseiru sira iha períodu anteriór sira atu nune'e
bele fó benefísiu barak liután ba utilizadór sira.Tuir loloos, laiha bandu ba
empreza ida se nia hakarak muda nia prinsípiu kontabilidade, maibé empreza
tenke bele esplika razaun sira ba mudansa ne'e no razaun sira-ne'e aseitavel ka
lae.
- Prinsípiu Materialidade
Prinsípiu materialidade nian hateten katak informasaun
finanseira tenke fó sai se ida-ne'e bele influensia desizaun ekonómika sira
hosi utilizadór sira. Ida-ne'e ajuda atu determina informasaun finanseira saida
maka signifikativu ba objetivu sira relatóriu nian.
SIKLU KONTABILIDADE NIAN
Tuir (Zamzami & Nusa,
2016) siklu kontabilidade maka siklu naruk ida ba empreza ida atu produz
informasaun finanseira ne'ebé tuir mai sei uza hodi foti desizaun ba nia
utilizadór sira.
Entretantu, tuir Lubis (2017: 11), nia konklui katak
“iha prosesu produsaun informasaun ne’ebé interesadu oioin presiza,
kontabilidade tenke liu hosi etapa prosesu oioin”.
Prosesu hahú hosi halibur
dokumentu báziku sira tranzasaun nian, klasifika tipu tranzasaun sira, analiza
sira, halo rezumu iha nota sira, atu nune'e sira relata sira iha forma
relatóriu finanseiru sira ne'ebé maka presiza, ne'ebé hanaran siklu kontabilidade
hanesan hatudu iha Figura I. The siklu kontabilidade tuir mai:
Tuir Harnanto (2002), siklu
kontabilidade kompletu iha etapa 11 iha ne'ebé sekuénsia rua ikus maka
opsionál. Fluxu ne'ebé loos iha siklu kontabilidade nian hafoin faze entrada
maka hanesan tuirmai:
- Identifikasaun Transasaun
Etapa dahuluk iha siklu kontabilidade maka identifika
tranzasaun sira. Kontabilista sira tenke identifika tranzasaun sira atu nune'e
bele rejista ho loloos. La'ós tranzasaun hotu-hotu bele rejista.
Tranzasaun ne’ebé bele rejista mak tranzasaun ne’ebé
rezulta iha mudansa ba pozisaun finanseira empreza nian no bele valoriza iha
unidade monetária ho objetivu.
Aleinde ida-ne'e, tranzasaun sira ne'ebé atu rejista
mós tenke iha evidénsia.
Se laiha evidénsia, tranzasaun ne'e labele rejista no
relata iha deklarasaun finanseira sira.
Prova ba tranzasaun sira normalmente iha forma - livru
resibu sira, nota sira, fatura sira, resibu sira osan nian, nota sira kona-ba
anulasaun konta sira no seluk tan.
Evidénsia ida-ne'e tenke válidu no verifikadu.
- Análize ba Transasaun sira iha Faze sira Siklu
Kontabilidade nian
Normalmente sistema kontabilidade uza sistema entrada
duplu, iha ne'ebé tranzasaun hotu-hotu ne'ebé rejista sei iha efeitu ba
pozisaun finanseira hodi hetan debitu no kréditu ho montante ne'ebé hanesan. Tanba
ne'e, tranzasaun ida-idak afeta pelumenus konta kontabilidade rua.
Ita-boot bele uza fórmula ekuasaun kontabilidade
báziku, maka hanesan :
Ativu = Pasivu + Ekuidade
- Rejistu tranzasaun sira iha jornál
Depois informasaun tranzasaun
nian analiza ona, pasu tuirmai maka atu rejista iha livru jornál nian.
Jornál maka rejistu
kronolójiku ida kona-ba tranzasaun sira ne'ebé akontese iha períodu ida. Rejistu
tranzasaun sira iha jornál ida hanaran jornál (journalizing).
Iha tipu rua hosi jornál sira
iha faze ida-ne'e hosi siklu kontabilidade nian, maka, jornál jerál sira no
jornál espesiál sira.
Rejistu tranzasaun nian maka
baibain hanaran entrada iha jornál jerál hatama iha konta ida ne'ebé maka
debita no konta ida maka hetan kréditu. Entretantu, jornál espesiál sira
mantein atu hasa'e efisiénsia rejistu tranzasaun repetitiva sira.
Jornál espesiál sira kompostu
hosi tipu oioin hanesan: jornál vendas, jornál kompras, resibu osan no
jornál dezembolsu sira.
- Livru Bo’ot (Posting)
Sekuénsia tuirmai iha fluxu
kontabilidade nian maka publika tranzasaun sira ne'ebé maka rejista ona iha
jornál ba livru kontabilidade nian.
Livru boot maka kolesaun ida
hosi konta kontabilidade nian, ne'ebé ida-idak uza hodi rejista informasaun
kona-ba ativu sira. Jeralmente, empreza sira iha lista konta livru jerál nian
ne'ebé hanaran gráfiku konta nian.
Konta ida-idak normalmente
hetan númeru kódigu ida, atu halo fasil liu atu identifika no halo referénsia
kruzada sira liuhosi rejista tranzasaun sira iha jornál ida.
- Preparasaun ba Balansu Saldu Teste nian
Balansu Saldu teste maka lista
ida hosi saldu sira hosi konta livru boot nian iha períodu ida. Oinsá atu halo Balansu
saldu teste nian ida ne'e fásil tebes, ita-boot presiza de'it atu muda saldu
sira iha livru boot nian ba saldu teste nian atu bele kombina.
Saldu sira iha saldu teste
nian tenke iha montante ne'ebé hanesan. Se saldu débitu la hanesan ho montante
kréditu, dehan katak Balansu saldu teste nian la iha balansu (signifika katak
iha nafatin erru sira).
Se nune’e, entaun kontabilista
tenke buka erru sira ne’ebé akontese molok relatóriu ne’e prepara.
- Preparasaun ba Jornál sira ajustamentu nian
Se iha finál períodu fluxu
kontabilidade nian iha tranzasaun sira ne'ebé maka seidauk rejista, sala, ka
presiza atu ajusta, sira presiza atu rejista iha jornál ajustamentu nian.
Ajustamentu sira halo
periodikamente, normalmente bainhira relatóriu ne'e prepara ona.
Rejistu ajustamentu sira
hanesan ho rejista tranzasaun jerál sira. Tranzasaun ajustamentu sira rejista
iha jornál ajustamentu nian no hafoin ne'e tau iha livru boot. Hafoin ne’e,
saldu iha livru boot prontu ona atu aprezenta iha relatóriu finanseiru.
Ho liafuan seluk, rezultadu
finál hosi prosesu kontabilidade maka relatóriu finanseiru ne'ebé prepara iha
baze akumulasaun.
- Preparasaun ba balansu saldo nian Hafoin
Ajustamentu sira
Iha faze ida-ne'e hosi siklu
kontabilidade, ita-boot presiza de'it atu prepara saldu teste daruak hodi muda
saldu ajustadu sira iha livru jerál ba saldu teste foun.
Balansu Saldu sira hosi konta
sira iha livru jerál agrupa iha grupu ativu ka pasivu sira. Balansu entre grupu
ativu no pasivu iha saldu teste nian mós tenke iha balansu.
Maibé, hanoin katak ekilíbriu
ne'ebé ekilibradu la'ós nesesariamente loos maibé ekilíbriu ne'ebé loos
definitivamente ekilibradu.
- Preparasaun Relatóriu Finanseiru sira
Bazeia ba informasaun iha
saldu teste nian hafoin ajustamentu sira, sekuénsia tuirmai maka atu prepara
relatóriu finanseiru sira.
Relatóriu finanseiru sira
ne'ebé prepara ona inklui:
1)
Relatóriu
lukru no lakon, hodi deskreve dezempeñu finanseiru empreza nian
2)
Relatóriu
mudansa kapitál, hodi haree mudansa kapitál ne’ebé akontese ona
3)
Kompañia
nia balansu bele uza hodi halo predisaun ba likidez, solvénsia no
fleksibilidade
4)
Relatóriu
fluxu osan nian fornese informasaun relevante kona-ba osan sai no osan tama
durante períodu atuál
- Halo Jornál Enseramentu ida
Hafoin halo relatóriu finanseiru sira, kontabilista
sira tenke halo jornál enseramentu nian. Entrada sira jornál nian ne'ebé taka
halo de'it iha períodu kontabilidade nia rohan.
Funsaun hosi jornál enserramentu nian rasik maka atu
taka konta sira iha konta lukru no lakon nian ba períodu ida. Métodu maka atu
zero ka kria zero konta sira ne'ebé relasionadu.
Konta nominal tenke taka tanba konta sira ne’e uza
hodi sukat atividade ka fluxu rekursu ne’ebé akontese iha períodu atuál. Iha
períodu kontabilidade nia rohan, konta nominal hala’o hotu ona nia funsaun no
tenke taka.
Liután, iha períodu tuir mai bele uza fali hodi sukat
atividade foun sira ne’ebé hahú mosu.
- Preparasaun ba Saldu Teste Pós-Enseramentu (Etapa
Opsionál)
Iha etapa ida-ne'e, kontabilista prepara saldu teste
pós-enseramentu ne'ebé kontein lista saldu sira konta livru boot nian hafoin
halo jornál enserramentu nian. Tanba ne'e, saldu teste ida-ne'e kontein de'it
saldu sira hosi konta permanente sira.
Objetivu atu prepara saldu teste ida hafoin taka maka
atu hetan konfiansa katak saldu balansu ne'e loos.
Entaun prepara saldu teste nian la'ós obrigatóriu,
ida-ne'e opsionál de'it.
- Preparasaun ba Jornál sira Inversaun nian (Etapa
Opsionál hosi Siklu Kontabilidade nian)
Entaun, etapa ikus iha siklu
kontabilidade nian maka prepara jornál inversaun nian.
Objetivu husi jornál inversaun
nian maka atu simplifika prosedimentu ba rejistu tranzasaun balu ne'ebé
akontese beibeik iha períodu sira tuirmai. Tanba objetivu maka atu simplifika,
ida-ne'e mós opsionál.
Entrada sira ne'ebé inverte
normalmente halo iha inísiu períodu tuirmai. Métodu maka atu halo jornál
inversaun ida hosi jornál ajustamentu ne'ebé maka halo ona.
Ho liafuan seluk, inverte konta ne'ebé maka kria ona iha jornál ajustamentu nian hosi saida maka orijinalmente hanesan débitu ida ba kréditu ida no hosi saida maka orijinalmente hanesan kréditu ida ba débitu ida.
DEFINISAUN KONTA KA ACCOUNT
Konta sira iha kontabilidade
maka fatin ida atu rejista no agrupa tranzasaun finanseira sira hosi entidade
negósiu ida.
Konta ka account iha
kontabilidade maka konta ka postu ida ne'ebé tranzasaun sira ne'ebé hanesan
hotu-hotu agrupa no iha ne'ebé númeru sira hosi tranzasaun sira ne'ebé maka
rejista ona liuhosi jornál ida maka depozita. Konta uza atu hatudu montante no
mudansa sira iha ativu, pasivu, kapitál, rendimentu no despeza sira hosi
entidade ida.
Konta ida-idak iha naran no
númeru úniku atu fasil identifika no buka. Naran konta nian normalmente
deskreve tipu tranzasaun ka natureza konta nian, porezemplu osan-kas, deve
komérsiu, ekipamentu, konta sira ne'ebé tenke selu, kapitál asaun, vendas, saláriu
sira, no seluk tan. Númeru konta sira normalmente arranja bazeia ba sekuénsia
lójika no sistemátiku ida ne'ebé hanaran gráfiku konta nian.
Tipu-Tipu konta
Iha tipu konta prinsipál lima iha kontabilidade, maka:
- Ativa ka riku-soin, nomeadamente rekursu ekonómiku ne’ebé mak na’in
ka kontrola husi entidade ida no hein atu fó benefísiu iha futuru.
- Pasivu ka dívida sira, nomeadamente entidade nia obrigasaun atu
entrega ativu sira ka fornese servisu sira ba parte sira seluk nu'udar
rezultadu hosi tranzasaun sira iha pasadu.
- Ekuidade ka kapitál, nomeadamente na'in ba entidade nia direitu
residuál sira ba ativu sira hafoin deduz pasivu sira.
- Reseita, katak aumentu iha ekuidade entidade nian ne'ebé
mai hosi fa'an sasán ka servisu sira ba kliente sira.
- Despeza sira, nomeadamente redusaun sira iha entidade ida nia
ekuidade ne'ebé rezulta hosi utilizasaun ativu sira ka simu pasivu sira
hodi hamosu rendimentu.
Tipu konta ida-idak iha ninia
karakterístika rasik ne'ebé influensia oinsá ida-ne'e rejista. Porezemplu,
ativu no despeza sira iha propriedade débitu, signifika katak montante sei
aumenta se rejista iha parte débitu no tun se rejista iha parte kréditu. Iha
parte seluk, pasivu, ekuidade no rendimentu iha karakterístika kréditu,
signifika katak montante sei aumenta se rejista iha parte kréditu no tun se
rejista iha parte débitu.
Utilizasaun Livru Bo’ot
Livru boot maka livru ida ne'ebé kontein estimativa
sira, ne'ebé halo rezumu ba efeitu hosi tranzasaun finanseira ne’ebe hetan mudansa
iha konta lubuk ida hanesan ativu sira, pasivu sira no kapitál empreza nian.
Funsaun Livru Jerál
- Hanesan ferramenta atu halo rezumu ba dadus
tranzasaun ne’ebé rejista ona iha jornál (jerál).
- Hanesan instrumentu ida atu klasifika dadus
finanseiru no bele hetan númeru loloos ka kondisaun konta sira-nian, karik
iha diferensa ka lae.
- Nu’udar baze atu klasifika tranzasaun sira ne’ebé
eziste ka rejista ona iha jornál.
- Hanesan material ka informasaun hodi prepara
relatoriu finanseiru.
Maneira Hakerek konta iha livru bo’ot
Konta livru boot sira klasifika ba konta reál no konta
nominal sira. Tuir mai ne'e maka númeru kódigu konta nian:
- Konta Reál (Konta Reál) maka konta sira ne'ebé
kontein iha balansu, porezemplu ativu sira, pasivu sira, pasivu sira no
kapitál.
§ Kódigu konta ativu nian hahú ho númeru 1
§ Kódigu konta responsabilidade nian hahú ho númeru 2
§ Kódigu konta kapitál nian hahú ho númeru 3
- Konta Nominál (Konta Nominál) maka konta sira
ne'ebé kontein iha deklarasaun rendimentu, porezemplu konta rendimentu no
despeza sira.
§
Kódigu
konta rendimentu nian hahú ho númeru 4
§
Kódigu
konta despeza nian hahú ho númeru 5
Forma konta Livru bo’ot
Forma livru boot ne'ebé uza hosi empreza ida mós varia
tuir hakarak no nesesidade sira. Bázikamente, formuláriu livru boot fahe ba
rua, maka :
§
Formuláriu
T; no
§
Formuláriu
skontro
(dijitál).
KONKLUZAUN
Definisaun Kontabilidade
hanesan prosesu ka atividade ida ne’ebe identifika, rejista, klasifika no
analiza dados finanseiru hosi entidades emprezarial hodi relata informasaun
finanseiru ba parte emprezarial, hodi foti desizaun. Kontabilidade iha papél
krusiál iha negósiu liuhosi rejista, analiza no relata beibeik tranzasaun
finanseira sira. Ida-ne'e ajuda iha foti desizaun, planeamentu finanseiru, no
asegura kumprimentu legál. La ho kontabilidade, negósiu sira sei laiha klareza
no responsabilizasaun finanseira.
Nune’e konseitu kontabilidade baziku presiza duni atu
aprende, hodi fasilita oinsa atu prosesa dadus finanseiru iha organizasaun ka
kompania ruma, ho konseitu baziku hirak ne’e prosesamentu dadus finanseiru bele
garantia ho diak.

Tidak ada komentar:
Posting Komentar