Kamis, 13 Maret 2025

Saida maka KONTABILIDADE ?Introdusaun, objetivu no siklu kontabilidade

 


KONSEITU BAZE KONTABILIDADE

INTRODUSAUN KONA-BA KONTABILIDADE

Definisaun Kontabilidade hanesan prosesu ka atividade ida ne’ebe identifika, rejista, klasifika no analiza dados finanseiru hosi entidades emprezarial hodi relata informasaun finanseiru ba parte emprezarial, hodi foti desizaun.

Definisaun Kontabilidade nian tuir Asosiasaun Kontabilidade Amerikanu (AAA) Kontabilidade maka prosesu identifikasaun, sukat no komunikasaun informasaun ekonómika atu permite julgamentu no desizaun sira ne'ebé informadu hosi utilizadór sira ba informasaun sira. Kontabilidade maka prosesu atu identifika/rekoñese, sukat, no relata informasaun ekonómika atu permite ida-ne'e avaliasaun no foti desizaun ba sira ne'ebé uza ida-ne'e informasaun ne'ebá.

Entretantu, definisaun kona-ba kontabilidade tuir Institutu Amerikanu Kontabilista Públika Sertifikadu (AICPA), Kontabilidade maka arte atu rejista, klasifika no halo rezumu iha maneira no termu osan nian ne'ebé signifikativu, tranzasaun sira no eventu sira ne'ebé, iha parte pelumenus, ho karakter finanseiru, no interpreta rezultadu sira iha ne'ebá.

Kontabilidade maka arte gravasaun nian, klasifikasaun, rezumu no espresaun apropriadu iha unidade moeda sira, hosi tranzasaun sira no eventu sira ho pelumenus natureza finanseira no interpretasaun hosi sira nia rezultadu sira.

Atividade kontabilidade inklui:

Gravasaun (Recording) mak atividade transferénsia no analiza transaksaun finanseira kompañia nian ne’ebé akontese iha forma dokumentu ba iha diáriu (jurnal) ho kuidadu, presiza no tuituir malu. Ezemplu sira hosi tranzasaun sira sosa osan nian rejista iha livru tranzasaun nian (nota) hafoin analiza débitu no kréditu no hafoin hatama iha Jornál.

Koleksaun (klasifikasaun) Klasifikasaun maka atividade ida hodi halo klasifikasaun no halibur tranzasaun finanseira eskrita husi empreza ne'ebé hanesan iha jornál ba iha konta livru boot ida.

Ezemplu: tranzasaun sira hafoin rejista ba iha jornál resibu osan nian no klasifika iha konta livru jerál.

Halo rezumu (summarizing) maka atividade ida atu halo rezumu ba tranzasaun finanseira sira ne'ebé maka klasifika ona iha konta livru jerál sira no hafoin saldu sira hatama iha saldu teste nian.

Aprezentasaun ba relatoriu (relatóriu) Aprezentasaun ne'ebé maka hakarak hahú hosi jornál ajustamentu, jornál enserramentu, livru enserramentu, saldu teste pós-enseramentu, no jornál inversaun hafoin prepara relatóriu finanseiru sira ne'ebé kompostu hosi relatóriu lukru no lakon, relatóriu rendimentu retidu (PT), balansu, relatóriu mudansa sira iha kapitál/ekuidade, relatóriu sira fluxu osan nian, no nota sira ba relatóriu sira finansa.

Tuir Samryn (2014:3) esplika katak, jerálmente, kontabilidade hanesan sistema informasaun ne’ebé uza hodi konverte dadus husi tranzasaun ba informasaun finanseiru.

Husi komprensaun ida-ne'e, simplifikasaun ida ba ekuasaun kontabilidade báziku bele halo hanesan tuirmai:

Ativu = Pasivu sira + Kapitál

Ativu = uza hodi rejista mudansa sira no relata ativu sira empreza nian.

Pasivu = uza atu rejista no relata empreza ida nia dívida sira.

Kapitál = uza atu rejista mudansa sira no relata kapitál husi na'in.

Depózitu kapitál na'in nian bele iha forma osan-kas, ka forma rikusoin sira seluk. Se depózitu kapitál halo iha forma ativu sira seluk duké osan, ativu sira-ne'e tenke hetan uluk valór monetáriu.


        OBJETIVU NO IMPORTANSIA HUSI KONTABILIDADE

Kontabilidade iha papél krusiál iha negósiu liuhosi rejista, analiza no relata beibeik tranzasaun finanseira sira. Ida-ne'e ajuda iha foti desizaun, planeamentu finanseiru, no asegura kumprimentu legál. La ho kontabilidade, negósiu sira sei laiha klareza no responsabilizasaun finanseira.


 KONSEITU KONTABILIDADE BÁZIKU SIRA

Konseitu kontabilidade báziku sira maka buat báziku sira ne'ebé harii informasaun kontabilidade nian. Konseitu kontabilidade baziku presiza duni atu aprende oinsa atu prosesa dadus finanseiru iha organizasaun ka kompania ruma, ho konseitu baziku hirak ne’e prosesamentu dadus finanseiru bele garantia ho diak.

Prinsípiu Báziku sira Kontabilidade nian ne'ebé Jeralmente Aseita

  1. Prinsípiu Entidade Ekonómika

Prinsípiu Entidade Ekonómika ka prinsípiu entidade unitária define hanesan konseitu unidade negósiu. Ho liafuan seluk, kontabilidade asume katak empreza ida maka entidade ekonómika ida ne'ebé hamriik mesak no ketak hosi entidade ekonómika sira seluk, mezmu na'in individuál sira.

Ho maneira ida-ne'e, kontabilidade haketak no diferensia rejistu hotu-hotu hosi tranzasaun sira, tantu ativu no pasivu sira empreza nian, hosi sira hosi na'in individuál empreza nian.

  1. Prinsípiu sira Períodu Kontabilidade nian

Prinsípiu períodu kontabilidade ka prinsípiu períodu tempu maka avaliasaun no relatóriu kona-ba finansas empreza ida nian ne'ebé limitadu ba períodu tempu determinadu.

Porezemplu, empreza ida hala'o nia negósiu bazeia ba períodu kontabilidade nian, hahú iha loron 1 fulan-Janeiru to'o loron 31 fulan-Dezembru.

  1. Prinsípiu Kustu Istóriku

Prinsípiu ida-ne'e ezije katak sasán ka servisu hotu-hotu ne'ebé hetan sei rejista bazeia ba kustu hotu-hotu ne'ebé maka hetan hodi hetan ida-ne'e.

Entaun, se sosa ida akontese liuhosi prosesu negosiasaun, porezemplu bainhira empreza ida hakarak sosa edifísiu ida ne'ebé ho folin millaun 150 iha publisidade maibé hafoin negosiasaun ne'e millaun 100 de'it, entaun saida maka avalia/rejista maka folin ne'ebé konkorda ona , katak millaun 100.

 

  1. Prinsípiu Unidade Monetáriu sira-nian

Iha prinsípiu ida-ne'e, rejistu tranzasaun nian espresa de'it iha moeda no la envolve asuntu sira ne'ebé la'ós kualitativu. Gravasaun hotu-hotu limitadu ba buat hotu-hotu ne'ebé bele sukat no valoriza iha unidade osan nian.

Transasaun sira ne'ebé la'ós kualitativu (kualidade, realizasaun sira, nst.) labele relata ka labele avalia iha termu monetáriu sira.

  1. Prinsípiu Kontinuidade Negósiu nian (Preokupasaun ne'ebé kontinua)

Prinsípiu ida-ne'e asume katak entidade ekonómika/negósiu ida sei la'o nafatin ka ho sustentável lahó disolusaun ka terminasaun ruma exetu bainhira iha eventu balu ne'ebé bele refuta ida-ne'e.

  1. Prinsípiu Divulgasaun Kompletu

Relatóriu finanseiru sira tenke iha prinsípiu divulgasaun tomak iha aprezentasaun informasaun ne'ebé maka informativu no fó sai tomak.

Karik iha informasaun ne’ebé labele aprezenta iha relatóriu finanseiru, fornese informasaun adisionál ho informasaun ne’ebé presiza ne’ebé la kontein iha relatóriu finanseiru.

  1. Prinsípiu Rekoñesimentu Reseita nian

Rendimentu mosu hosi aumentu iha ativu sira ne'ebé hamosu hosi atividade negósiu sira hanesan fa'an, fahe lukru no seluk tan.

Rendimentu rekoñese bainhira iha serteza kona-ba montante/nominal, tantu boot/ki'ik, ne'ebé bele sukat ho loloos ho ativu sira ne'ebé hetan hosi tranzasaun fa'an sasán no servisu sira.

  1. Prinsípiu Korrespondénsia

Objetivu husi prinsípiu korrespondénsia iha kontabilidade maka kustu sira korresponde (korresponde) ho rendimentu ne'ebé simu ho objetivu atu determina medida lukru líkidu ba períodu ida-idak.

Porezemplu iha tranzasaun sira: Rendimentu ne'ebé simu antes. Prinsípiu ida-ne'e depende tebes ba determinasaun rendimentu nian, se rekoñesimentu reseita nian atraza entaun labele halo kobransa ba kustu sira.

  1. Prinsípiu Konsisténsia

Prinsípiu Konsisténsia define hanesan prinsípiu kontabilidade ne’ebé uza iha relatóriu finanseiru ne’ebé uza nafatin ho konsistente (métodu no prosedimentu la muda). Konsisténsia iha kontabilidade garante katak métodu no prinsípiu sira konsistente nafatin iha tempu. Ida-ne'e ajuda mantein komparabilidade entre deklarasaun finanseira sira hosi períodu kontabilidade oioin.

Objetivu maka relatóriu finanseiru sira ne'ebé rezulta bele kompara ho relatóriu finanseiru sira iha períodu anteriór sira atu nune'e bele fó benefísiu barak liután ba utilizadór sira.Tuir loloos, laiha bandu ba empreza ida se nia hakarak muda nia prinsípiu kontabilidade, maibé empreza tenke bele esplika razaun sira ba mudansa ne'e no razaun sira-ne'e aseitavel ka lae.

  1. Prinsípiu Materialidade

Prinsípiu materialidade nian hateten katak informasaun finanseira tenke fó sai se ida-ne'e bele influensia desizaun ekonómika sira hosi utilizadór sira. Ida-ne'e ajuda atu determina informasaun finanseira saida maka signifikativu ba objetivu sira relatóriu nian.

 

SIKLU KONTABILIDADE NIAN

Tuir (Zamzami & Nusa, 2016) siklu kontabilidade maka siklu naruk ida ba empreza ida atu produz informasaun finanseira ne'ebé tuir mai sei uza hodi foti desizaun ba nia utilizadór sira.

Entretantu, tuir Lubis (2017: 11), nia konklui katak “iha prosesu produsaun informasaun ne’ebé interesadu oioin presiza, kontabilidade tenke liu hosi etapa prosesu oioin”.

Prosesu hahú hosi halibur dokumentu báziku sira tranzasaun nian, klasifika tipu tranzasaun sira, analiza sira, halo rezumu iha nota sira, atu nune'e sira relata sira iha forma relatóriu finanseiru sira ne'ebé maka presiza, ne'ebé hanaran siklu kontabilidade hanesan hatudu iha Figura I. The siklu kontabilidade tuir mai:

Tuir Harnanto (2002), siklu kontabilidade kompletu iha etapa 11 iha ne'ebé sekuénsia rua ikus maka opsionál. Fluxu ne'ebé loos iha siklu kontabilidade nian hafoin faze entrada maka hanesan tuirmai:

  1. Identifikasaun Transasaun

Etapa dahuluk iha siklu kontabilidade maka identifika tranzasaun sira. Kontabilista sira tenke identifika tranzasaun sira atu nune'e bele rejista ho loloos. La'ós tranzasaun hotu-hotu bele rejista.

Tranzasaun ne’ebé bele rejista mak tranzasaun ne’ebé rezulta iha mudansa ba pozisaun finanseira empreza nian no bele valoriza iha unidade monetária ho objetivu.

Aleinde ida-ne'e, tranzasaun sira ne'ebé atu rejista mós tenke iha evidénsia.

Se laiha evidénsia, tranzasaun ne'e labele rejista no relata iha deklarasaun finanseira sira.

Prova ba tranzasaun sira normalmente iha forma - livru resibu sira, nota sira, fatura sira, resibu sira osan nian, nota sira kona-ba anulasaun konta sira no seluk tan.

Evidénsia ida-ne'e tenke válidu no verifikadu.

  1. Análize ba Transasaun sira iha Faze sira Siklu Kontabilidade nian

Normalmente sistema kontabilidade uza sistema entrada duplu, iha ne'ebé tranzasaun hotu-hotu ne'ebé rejista sei iha efeitu ba pozisaun finanseira hodi hetan debitu no kréditu ho montante ne'ebé hanesan. Tanba ne'e, tranzasaun ida-idak afeta pelumenus konta kontabilidade rua.

Ita-boot bele uza fórmula ekuasaun kontabilidade báziku, maka hanesan :

Ativu = Pasivu + Ekuidade

  1. Rejistu tranzasaun sira iha jornál

Depois informasaun tranzasaun nian analiza ona, pasu tuirmai maka atu rejista iha livru jornál nian.

Jornál maka rejistu kronolójiku ida kona-ba tranzasaun sira ne'ebé akontese iha períodu ida. Rejistu tranzasaun sira iha jornál ida hanaran jornál (journalizing).

Iha tipu rua hosi jornál sira iha faze ida-ne'e hosi siklu kontabilidade nian, maka, jornál jerál sira no jornál espesiál sira.

Rejistu tranzasaun nian maka baibain hanaran entrada iha jornál jerál hatama iha konta ida ne'ebé maka debita no konta ida maka hetan kréditu. Entretantu, jornál espesiál sira mantein atu hasa'e efisiénsia rejistu tranzasaun repetitiva sira.

Jornál espesiál sira kompostu hosi tipu oioin hanesan: jornál vendas, jornál kompras, resibu osan no jornál dezembolsu sira.

 

  1. Livru Bo’ot (Posting)

Sekuénsia tuirmai iha fluxu kontabilidade nian maka publika tranzasaun sira ne'ebé maka rejista ona iha jornál ba livru kontabilidade nian.

Livru boot maka kolesaun ida hosi konta kontabilidade nian, ne'ebé ida-idak uza hodi rejista informasaun kona-ba ativu sira. Jeralmente, empreza sira iha lista konta livru jerál nian ne'ebé hanaran gráfiku konta nian.

Konta ida-idak normalmente hetan númeru kódigu ida, atu halo fasil liu atu identifika no halo referénsia kruzada sira liuhosi rejista tranzasaun sira iha jornál ida.

  1. Preparasaun ba Balansu Saldu Teste nian

Balansu Saldu teste maka lista ida hosi saldu sira hosi konta livru boot nian iha períodu ida. Oinsá atu halo Balansu saldu teste nian ida ne'e fásil tebes, ita-boot presiza de'it atu muda saldu sira iha livru boot nian ba saldu teste nian atu bele kombina.

Saldu sira iha saldu teste nian tenke iha montante ne'ebé hanesan. Se saldu débitu la hanesan ho montante kréditu, dehan katak Balansu saldu teste nian la iha balansu (signifika katak iha nafatin erru sira).

Se nune’e, entaun kontabilista tenke buka erru sira ne’ebé akontese molok relatóriu ne’e prepara.

  1. Preparasaun ba Jornál sira ajustamentu nian

Se iha finál períodu fluxu kontabilidade nian iha tranzasaun sira ne'ebé maka seidauk rejista, sala, ka presiza atu ajusta, sira presiza atu rejista iha jornál ajustamentu nian.

Ajustamentu sira halo periodikamente, normalmente bainhira relatóriu ne'e prepara ona.

Rejistu ajustamentu sira hanesan ho rejista tranzasaun jerál sira. Tranzasaun ajustamentu sira rejista iha jornál ajustamentu nian no hafoin ne'e tau iha livru boot. Hafoin ne’e, saldu iha livru boot prontu ona atu aprezenta iha relatóriu finanseiru.

Ho liafuan seluk, rezultadu finál hosi prosesu kontabilidade maka relatóriu finanseiru ne'ebé prepara iha baze akumulasaun.

  1. Preparasaun ba balansu saldo nian Hafoin Ajustamentu sira

Iha faze ida-ne'e hosi siklu kontabilidade, ita-boot presiza de'it atu prepara saldu teste daruak hodi muda saldu ajustadu sira iha livru jerál ba saldu teste foun.

Balansu Saldu sira hosi konta sira iha livru jerál agrupa iha grupu ativu ka pasivu sira. Balansu entre grupu ativu no pasivu iha saldu teste nian mós tenke iha balansu.

Maibé, hanoin katak ekilíbriu ne'ebé ekilibradu la'ós nesesariamente loos maibé ekilíbriu ne'ebé loos definitivamente ekilibradu.

  1. Preparasaun Relatóriu Finanseiru sira

Bazeia ba informasaun iha saldu teste nian hafoin ajustamentu sira, sekuénsia tuirmai maka atu prepara relatóriu finanseiru sira.

Relatóriu finanseiru sira ne'ebé prepara ona inklui:

1)     Relatóriu lukru no lakon, hodi deskreve dezempeñu finanseiru empreza nian

2)     Relatóriu mudansa kapitál, hodi haree mudansa kapitál ne’ebé akontese ona

3)     Kompañia nia balansu bele uza hodi halo predisaun ba likidez, solvénsia no fleksibilidade

4)     Relatóriu fluxu osan nian fornese informasaun relevante kona-ba osan sai no osan tama durante períodu atuál

  1. Halo Jornál Enseramentu ida

Hafoin halo relatóriu finanseiru sira, kontabilista sira tenke halo jornál enseramentu nian. Entrada sira jornál nian ne'ebé taka halo de'it iha períodu kontabilidade nia rohan.

Funsaun hosi jornál enserramentu nian rasik maka atu taka konta sira iha konta lukru no lakon nian ba períodu ida. Métodu maka atu zero ka kria zero konta sira ne'ebé relasionadu.

Konta nominal tenke taka tanba konta sira ne’e uza hodi sukat atividade ka fluxu rekursu ne’ebé akontese iha períodu atuál. Iha períodu kontabilidade nia rohan, konta nominal hala’o hotu ona nia funsaun no tenke taka.

Liután, iha períodu tuir mai bele uza fali hodi sukat atividade foun sira ne’ebé hahú mosu.

  1. Preparasaun ba Saldu Teste Pós-Enseramentu (Etapa Opsionál)

Iha etapa ida-ne'e, kontabilista prepara saldu teste pós-enseramentu ne'ebé kontein lista saldu sira konta livru boot nian hafoin halo jornál enserramentu nian. Tanba ne'e, saldu teste ida-ne'e kontein de'it saldu sira hosi konta permanente sira.

Objetivu atu prepara saldu teste ida hafoin taka maka atu hetan konfiansa katak saldu balansu ne'e loos.

Entaun prepara saldu teste nian la'ós obrigatóriu, ida-ne'e opsionál de'it.

  1. Preparasaun ba Jornál sira Inversaun nian (Etapa Opsionál hosi Siklu Kontabilidade nian)

Entaun, etapa ikus iha siklu kontabilidade nian maka prepara jornál inversaun nian.

Objetivu husi jornál inversaun nian maka atu simplifika prosedimentu ba rejistu tranzasaun balu ne'ebé akontese beibeik iha períodu sira tuirmai. Tanba objetivu maka atu simplifika, ida-ne'e mós opsionál.

Entrada sira ne'ebé inverte normalmente halo iha inísiu períodu tuirmai. Métodu maka atu halo jornál inversaun ida hosi jornál ajustamentu ne'ebé maka halo ona.

Ho liafuan seluk, inverte konta ne'ebé maka kria ona iha jornál ajustamentu nian hosi saida maka orijinalmente hanesan débitu ida ba kréditu ida no hosi saida maka orijinalmente hanesan kréditu ida ba débitu ida.


DEFINISAUN KONTA KA ACCOUNT

Konta sira iha kontabilidade maka fatin ida atu rejista no agrupa tranzasaun finanseira sira hosi entidade negósiu ida.

Konta ka account iha kontabilidade maka konta ka postu ida ne'ebé tranzasaun sira ne'ebé hanesan hotu-hotu agrupa no iha ne'ebé númeru sira hosi tranzasaun sira ne'ebé maka rejista ona liuhosi jornál ida maka depozita. Konta uza atu hatudu montante no mudansa sira iha ativu, pasivu, kapitál, rendimentu no despeza sira hosi entidade ida.

Konta ida-idak iha naran no númeru úniku atu fasil identifika no buka. Naran konta nian normalmente deskreve tipu tranzasaun ka natureza konta nian, porezemplu osan-kas, deve komérsiu, ekipamentu, konta sira ne'ebé tenke selu, kapitál asaun, vendas, saláriu sira, no seluk tan. Númeru konta sira normalmente arranja bazeia ba sekuénsia lójika no sistemátiku ida ne'ebé hanaran gráfiku konta nian.

Tipu-Tipu konta

Iha tipu konta prinsipál lima iha kontabilidade, maka:

  1. Ativa ka riku-soin, nomeadamente rekursu ekonómiku ne’ebé mak na’in ka kontrola husi entidade ida no hein atu fó benefísiu iha futuru.
  2. Pasivu ka dívida sira, nomeadamente entidade nia obrigasaun atu entrega ativu sira ka fornese servisu sira ba parte sira seluk nu'udar rezultadu hosi tranzasaun sira iha pasadu.
  3. Ekuidade ka kapitál, nomeadamente na'in ba entidade nia direitu residuál sira ba ativu sira hafoin deduz pasivu sira.
  4. Reseita, katak aumentu iha ekuidade entidade nian ne'ebé mai hosi fa'an sasán ka servisu sira ba kliente sira.
  5. Despeza sira, nomeadamente redusaun sira iha entidade ida nia ekuidade ne'ebé rezulta hosi utilizasaun ativu sira ka simu pasivu sira hodi hamosu rendimentu.

Tipu konta ida-idak iha ninia karakterístika rasik ne'ebé influensia oinsá ida-ne'e rejista. Porezemplu, ativu no despeza sira iha propriedade débitu, signifika katak montante sei aumenta se rejista iha parte débitu no tun se rejista iha parte kréditu. Iha parte seluk, pasivu, ekuidade no rendimentu iha karakterístika kréditu, signifika katak montante sei aumenta se rejista iha parte kréditu no tun se rejista iha parte débitu.

Utilizasaun Livru Bo’ot

Livru boot maka livru ida ne'ebé kontein estimativa sira, ne'ebé halo rezumu ba efeitu hosi tranzasaun finanseira ne’ebe hetan mudansa iha konta lubuk ida hanesan ativu sira, pasivu sira no kapitál empreza nian.

Funsaun Livru Jerál

  1. Hanesan ferramenta atu halo rezumu ba dadus tranzasaun ne’ebé rejista ona iha jornál (jerál).
  2. Hanesan instrumentu ida atu klasifika dadus finanseiru no bele hetan númeru loloos ka kondisaun konta sira-nian, karik iha diferensa ka lae.
  3. Nu’udar baze atu klasifika tranzasaun sira ne’ebé eziste ka rejista ona iha jornál.
  4. Hanesan material ka informasaun hodi prepara relatoriu finanseiru.

Maneira Hakerek konta iha livru bo’ot

Konta livru boot sira klasifika ba konta reál no konta nominal sira. Tuir mai ne'e maka númeru kódigu konta nian:

  1. Konta Reál (Konta Reál) maka konta sira ne'ebé kontein iha balansu, porezemplu ativu sira, pasivu sira, pasivu sira no kapitál.

§  Kódigu konta ativu nian hahú ho númeru 1

§  Kódigu konta responsabilidade nian hahú ho númeru 2

§  Kódigu konta kapitál nian hahú ho númeru 3

  1. Konta Nominál (Konta Nominál) maka konta sira ne'ebé kontein iha deklarasaun rendimentu, porezemplu konta rendimentu no despeza sira.

§  Kódigu konta rendimentu nian hahú ho númeru 4

§  Kódigu konta despeza nian hahú ho númeru 5

 

 

Forma konta Livru bo’ot

Forma livru boot ne'ebé uza hosi empreza ida mós varia tuir hakarak no nesesidade sira. Bázikamente, formuláriu livru boot fahe ba rua, maka :

§  Formuláriu T; no

§  Formuláriu skontro (dijitál).

KONKLUZAUN

Definisaun Kontabilidade hanesan prosesu ka atividade ida ne’ebe identifika, rejista, klasifika no analiza dados finanseiru hosi entidades emprezarial hodi relata informasaun finanseiru ba parte emprezarial, hodi foti desizaun. Kontabilidade iha papél krusiál iha negósiu liuhosi rejista, analiza no relata beibeik tranzasaun finanseira sira. Ida-ne'e ajuda iha foti desizaun, planeamentu finanseiru, no asegura kumprimentu legál. La ho kontabilidade, negósiu sira sei laiha klareza no responsabilizasaun finanseira.

Nune’e konseitu kontabilidade baziku presiza duni atu aprende, hodi fasilita oinsa atu prosesa dadus finanseiru iha organizasaun ka kompania ruma, ho konseitu baziku hirak ne’e prosesamentu dadus finanseiru bele garantia ho diak.

Tidak ada komentar:

Posting Komentar